älis

ma pole nii kaua siia kirjutanud, et mul on kohutavalt palju rääkida. Ei tea kohe millest alustada... Ma alustan sellest, mis mulle üldse meelde tuleb

. Eelmisel reedel tuli Triin linna. Käisin tal rogi peal vastas ja hiljem läksime Laitse. Tegelikult oli ju 13.Reede aga ma ei oska öelda ehk oli hoopis 14 ja Laupäev halvem.
Reedel tallis ka ei käinud Ketu jalutas Rogerit. No igastahes meil olid hommmikul täiesti valed bussiajad ja me läksime 2 korda olematu bussi peale. Laupäeval kui lõpuks koju saime läksin kodus peaaegu, et kohe magama...kuigi oleksin pidanud talli minema. Celin kordetas Rogerit.

vahepealset ma ei mäleta aga siis tuli Teisipäev.

Koolis ma ei käinud läksin veska ja kell kuus oli hüppetrenn. Tundsin vist peaaegu esimest korda, et ma teen midagi ise ka selle jaoks, et hobune parem oleks. Takistused olid jah madalad aga asi nagu toimis juba. Pärast läksin koju ja mu ema läks juba hommikul soome.

Kolmapäeval ratsutasin ja neljapäeval oli puhkepäev.Lotta käis ka veskas kolmapäeval :)

Leppisin Kostjaga kokku, et lähen reedel hüppetrenni, sest kui tahan hüpata 2 korda nädalas siis peab vahe olema vähemalt 2 päeva. No neljapäeval läksin Ketu poole ööseks ja hommikul jälle ei jõudnud kooli ja läksime kella ühest veska. Kell viis läksin hüppama. No ma ei saa aru, need venelased on peast opakad. Nad ei lasknud mul üldse hüpata. Igakord kui tahtsin hüpata siis sõitis keegi mulle ette ja pidevalt kuulsin et MINA trügin. No ma ei saa aru, kui nad ise olid juba vähemalt 3 korda tulnud ja mina polnud veel ühtki korda saanud hüpata siis mina trügin või. Takistused olid ka väga madalad,suutsin nutma ka hakata,sest nad kõik olid nii lollid. Mul hüpata ei lasknud, ise ei suutnud ka hüpata, mina venekeelest aru ei saanud,et mis takitust tulema peab ja siis ma lihtsalt olin igalpool viimane ja hüppasin siis kui nad lubasid. Hobused kihutasid neil alt ära nad ei austa üksteist ka absoluudselt ja sõidavad kõigile ja kõigele otsa. Lõpuks Kostja tõstis mulle ka.

Õhtul tegime Erlega seda mida pidime.

Täna hommikul läks Erle appi ja ma mõtlesin, et lähen Rogeriga õue. Sain õue ja jõudsin Volvo platsile, alguses jah lõi tagant üles ja jooksis veidi korde otsas. Pärast läks asi hulluks... ta lohistas mind mööda platsi. Ma lihtsalt istusin maas ja lohisesin. Väga normaalne ja siis kui püsti üritasin tõusta,lohisesin veel hullemini. Lõpuks ta pani ise ka külje maha. Väga hea, et kukkus sest ma ei oleks suutnud teda seisma saada ilma selleta. Ma vist kõlan nagu mingi sadist.. aga ei mulle tegelikult ei paku rõõmu kui hobused kukuvad aga ma oleksingi sinna lohisema jäänud. Läksin siis talli. Ma olin nagu vaimselt ära vägistatud.Väga raske oli olla, oleks tahtnud sinna jalutus koridorri pikali visata,sest jalad lihtsalt surid ja ma ei jaksanud midagi teha.

Siis magasin paar tundi. Rääksime Laura, Camille ja Ketuga igasugu tuuma sõdadest, Põhja-Koreast , tsunaamidest ja ühesõnaga tundsin end sellel hetkel väga targana. Poole viie ajal läksin ratsutama. Inx alguses ütles,et Roger hoiab jalga. Olin mega õnnetu. Siis tuli Kostja vaatama ja ütles et midagi pole. Võibolla oli kange võimiskit. Vahetasime Erlega ka korraks. Issake kui imelik oli Remusega sõita ja mul polnud kannuseid ka. Pärast sõitsin rogeriga galoppi ka päris hea oli kuigi ta suutis vahepeal ikka korralikult tagant üles lüüa. Pärast ei suutnud me ikka ära minna istusime veskas ja kella seitsme paiku läksime koju

. Mulle meeldib väga,et ma Erlega nii palju suhtlen. Kuigi osadele see vist väga ei meeldi.....