älis

Olen jälle oma blogi unarusse jätnud.
See oli vist mai esimene nädal, kui Roger lonkas teadmata põhjusel. Tänu sellele jäi ka Perilasse minek ära.
Nüüd on jälle sama lugu.

 Eile talli minnes võtsin Rogeri boksist välja ja hobune kõndis lihtsalt kolme jala peal. Jalg oli paistes. Jahutasin seda külma veega, panin külmageeli ja jalg pinde sisse. Ma usun, et need lonked tulevad selle kohutava tagumise pärast, mis söögi ajal toimub. Loll komme mille ta veska grupikatelt ära õppis.

Ka minuga pole lood just parimad. See oli vist laupäev, kui Carina talus oma sünnipäeva pidas. Meie siis Meeliga tõstsime seda rasket õue lauda talusse. See oli lihtsalt mega raske, raskemad kui osad veska takistused . Õhtul läksin koju siis tundsin, et tõesti selg oli valus nagu alati peale millegi raske tassimist.

Pühapäeva hommikul läksime talli ja ma läksin siis garderoobi riideid vahetama. Kummardasin ja tõusin püsti, seljast käis läbi õudne ragin. Pilt kadus vaikselt silme eest, kõrvus hakkas kumisema ja ma lihtsalt vajusin põranda peale. Varsti ei näinud enam midagi ja järjest halvem oli olla. Jõin külma vett ja täna sellele suutsin ma kuidagi ennast talli ette istuma vedada. Kõndida oli väga valus. Istusin päev otsa talli eest ja õhtul viidi mind Kohila kiirabisse, sest olukord oli väga halb. Seal käidud läksin rongi peale, kus ma terve tee pikutada sain. Rongi jaama vastu tellisin takso ja otse kodu poole. Vaevaliselt sain ma trepist üles, hea oli lõpuks kodus olla.

Nüüd olen terve nädala kodus istunud. Järgmisel pühapäeval võistlen Rogeriga 75cm ja 90cm ja Feliciaga 90cm ja 105cm.
Täna tuleb Kostja Kohilasse ja kuna ma Rogeriga trenni minna ei saa siis lähen Raveniga(Lotta uus kits) kes mulle nüüd viieks päevaks sõita on.