Kogu see pinge mu elu ümber on niii kurnav,et vahel tekib tunne et tahaks kõik lihtsalt sinnapaika jätta ja mitte millegiga tegeleda,sest lihtsalt tahtmisest jääb puudu.Hinges midagi kripeldab ja tänu sellele tekib mul tunne,et kõik on just kui valesti.Mul pole tahtejõudu edasi püüdlemiseks , vastu enda tahtmist tegeleda mingi asjaga millel ma ilmet ei näe.
Mu peas on hetkel sellised mõtted,et sõidan Rogeriga selle kuu lõpuni ja kui nad mulle mitte mingit muud ja uut võimalust ei anna , siis tuleb mul lihtsalt kõigest loobuda, mis võib osutuda väga raskeks.Ja ma olen enamgi kui kindel et ma tegelikult seda ei suuda aga mul lihtsalt pole mitte mingsugust muud võimalust jätkamiseks.See mida ma preagu teen on täiesti vastu tahet.Ma ei näe mitte mingisuguseid tulemusi ei enda ega ka hobuse suhtes.Miks nad ei võiks mulle anda Feliciat,et ma saaksin temaga koos areneda.See pole vaid minu hetkeemotsioon või tüdimus hobusest.Tahaks kõikke muuta,tahaksin aega millal ma polnud veel seda tobudat otsust teinud minna kohila talli.Sest selle ajaga pole ma kusagile arenenud.Ma lihtslt ei taha enam :´( Ja Madli otsustas ka,et tal on siiski aega ja tahtmist Cennedyga tegeleda.Tegelikult oli mul sellest väga kahju kuna ma ei tea mida ma teen enam. :(:(:(:(:(:(:(:(:(:(:(:(:(:(
hold on hon !
ReplyDelete